Punktkiri Eestis: 1883. aastast tänapäevani
Punktkiri ei jõudnud Eestisse ühe päevaga ega ühe dokumendiga. Ametlikult võeti see kasutusele 1883. aastal Tallinna pimedate koolis, kuid ühtne kirjalik standard valmis alles 2009. aastal ja põhjalik käsiraamat 2011. aastal. Selles artiklis on lühidalt see teekond ja see, mida standard eesti punktkirja kohta ütleb.
Lühidalt
- 1883: punktkiri võetakse ametlikult kasutusele Tallinna pimedate koolis.
- 1947: Tallinnas asutatakse pimedate ühingu juurde raamatukogu, tänane Eesti Pimedate Raamatukogu.
- 2008: Eesti Keele Instituudi juures alustab tööd punktkirjakomisjon.
- 2009: valmib Eesti punktkirjastandard.
- 2011: Tartu Emajõe Kool annab välja „Eesti punktkirja käsiraamatu“, esimese selleteemalise trükise Eestis.
- 2023: Eesti Pimedate Raamatukogu saab Eesti Rahvusraamatukogu osakonnaks.
Punktkirjakomisjon ja standard
Eesti punktkirja standardi teema oli aastaid arutusel mitmetes töörühmades. Konkreetsete ettevalmistusteni jõuti 2008. aastal Eesti Keele Instituudi juures alustanud punktkirjakomisjonis. Sinna kuulusid Eesti Keele Instituudi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Pimedate Raamatukogu, nägemispuudega laste kooli Tartu Emajõe Kooli ja Eesti Pimedate Liidu esindajad.
Komisjoni töö tulemusena valmis 2009. aasta märtsis Eesti punktkirjastandard: lühike dokument, mis kirjeldab tähestikku, kirjavahemärke, matemaatika-, füüsika- ja keemiamärke. 2011. aastal ilmus riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu“ toel Tartu Emajõe Kooli „Eesti punktkirja käsiraamat“, mis selgitab märkide kasutamist näidetega ja käsitleb ka inglise, prantsuse, saksa ja vene keelt, muusikat ja ravimite märgistamist.
Mis teeb eesti punktkirja eriliseks
Eesti punktkiri kasutab rahvusvahelist põhitähestikku, kuid mõned märgid erinevad paljudest teistest keeltest:
| Mis | Näide | Punktkiri |
|---|---|---|
| punkt on punkt 3 | Tere. | ⠠⠞⠑⠗⠑⠄ |
| suurtäht on punkt 6 | Tallinn | ⠠⠞⠁⠇⠇⠊⠝⠝ |
| suurtähtedest sõna: kaks märki | RISTSÕNA | ⠠⠠⠗⠊⠎⠞⠎⠣⠝⠁ |
| väiketäht suurtähtede järel | UNESCOsse | ⠠⠠⠥⠝⠑⠎⠉⠕⠰⠎⠎⠑ |
| jutumärgid: sama märk mõlemal pool | „tere“ | ⠰⠞⠑⠗⠑⠰ |
| kuupäev ühe numbrimärgiga | 29.10.1975 | ⠼⠃⠊⠄⠁⠚⠄⠁⠊⠛⠑ |
Eesti tähestiku täpitähtedel ja katusega tähtedel on oma kuuspunktid: õ on ⠣, ä ⠜, ö ⠪, ü ⠳, š ⠱ ja ž ⠮. Tähestikus puuduva võõrtähe ette kirjutatakse võõrtähemärk, punkt 4. Eesti punktkirjas lühendeid ei kasutata: erinevalt näiteks inglise keelest, kus on 189 lühendit, kirjutatakse iga täht välja.
Raamatud punktkirjas
Punktkirjas raamatuid valmistab ja laenutab Eesti Pimedate Raamatukogu Tallinnas. Raamatukogu sai alguse 1947. aastal ja on alates 1. jaanuarist 2023 Eesti Rahvusraamatukogu osakond. Sellel on oma helistuudio ja punktkirja trükikoda.
Korduma kippuvad küsimused
Kas eesti punktkiri on sama mis teistes keeltes?
Põhitähestik a–z on sama mis paljudes keeltes, kuid täpitähtedel, kirjavahemärkidel ja suurtähemärgil on eesti keeles oma kujud. Näiteks punkt on punkt 3 ja suurtäht punkt 6.
Kas punktkirja standardit on pärast 2009. aastat muudetud?
Käsiraamatu koostajad nägid ette, et punktkiri areneb ja käsiraamatut tuleb täiendada. Uued tehnilised tabelid, näiteks avatud tarkvarateegi liblouis eesti tabel, tuginevad endiselt Tartu Emajõe Kooli avaldatud dokumentidele.
Kus saab punktkirja proovida?
Punktkirja tõlkijas, mis järgib standardit ja käsiraamatut, ning tabelis punktkiri, kus on kõik tähed ja märgid.
