Pimedate kiri: mis on punktkiri ja kuidas see töötab

Pimedate kiri on punktkiri ehk Braille kiri: reljeefsetest punktidest koosnev kiri pimedatele ja vaegnägijatele. Iga täht on punktide kombinatsioon kuuspunktis, mida loetakse sõrmeotstega. See ei ole keel, vaid keele üleskirjutamise viis, nagu tavaline kiri, mida punktkirja puhul nimetatakse tavakirjaks. Eesti keeles kirjutatakse „maja“ nii: ⠍⠁⠚⠁.

Süsteemi mõtles välja prantslane Louis Braille, kes oli lapsest saati pime, ja avaldas selle 1829. aastal. Eestis on punktkirja reeglid kirjas 2009. aasta Eesti punktkirjastandardis ja Tartu Emajõe Kooli „Eesti punktkirja käsiraamatus“ (2011).

Lühidalt

• Kuuspunktis on kuus punkti kahes kolmepunktilises veerus: 1, 2, 3 vasakul ja 4, 5, 6 paremal.
• Kuus punkti annavad 63 kombinatsiooni ja tühiku.
• Tähtedel õ, ä, ö, ü, š ja ž on oma kuuspunktid.
• Suurtähti ja numbreid märgitakse tähe või arvu ette kirjutatava märgiga.
• Punktkirja loetakse sõrmedega vasakult paremale, kirjutatakse punktkirjamasina, tahvli ja tihvtiga või arvutiga.

Kuuspunkt

Kogu punktkiri põhineb kuuspunktil, mis koosneb kahest kolmepunktilisest veerust. Punktid nummerdatakse alati ühtemoodi: vasakus veerus ülevalt alla 1, 2 ja 3 ning paremas 4, 5 ja 6. Tähte kirjeldatakse tema punktide numbritega: a on punkt 1 (⠁), b punktid 1 ja 2 (⠃), l punktid 1, 2 ja 3 (⠇).

Kuuspunkt on nii väike, et mahub tervenisti sõrmeotsa alla, nii et tähe tunneb ära ühe puudutusega. Käsiraamatu järgi on punktide soovitatav kõrgus 0,5 mm. Punktkiri võtab ruumi: ühele reale mahub vähem kui pool tavakirja reast.

Kuidas kirjutatakse eesti keelt

Tähed a–z on kuuspunktid, mille Louis Braille mõtles välja prantsuse keele jaoks. Eesti punktkirjas on lisaks kuus tähte, igaühel oma kuuspunkt:

Tähestikus puuduva võõrtähe ette kirjutatakse võõrtähemärk, punkt 4: café on ⠉⠁⠋⠈⠑. Kogu tähestiku iga kuuspunkti punktidega leiad tabelist punktkiri.

Suurtähed ja numbrid

Punktkirjas ei ole suurtähtede ja numbrite jaoks eraldi kuuspunkte. Selle asemel kasutatakse märke: kuuspunkte, mis kirjutatakse tähe või arvu ette ja muudavad selle tähendust.

Numbrid on tähtede a–j kuuspunktid. Ilma numbrimärgita loetakse ⠁ kui a, sellega kui 1. Loe lähemalt artiklist numbrid punktkirjas.

Punkt ja jutumärgid

Mõned kirjavahemärgid erinevad eesti punktkirjas teistest keeltest. Punkt on punkt 3 (⠄), mitte punktid 2, 5 ja 6. Jutumärgid on sama märk alguses ja lõpus, punktid 5 ja 6: „tere“ on ⠰⠞⠑⠗⠑⠰. Ümarsulud on ⠦ ja ⠴.

Kuidas loetakse ja kirjutatakse

Punktkirja loetakse vasakult paremale, libistades sõrmeotsi kergelt mööda rida, tavaliselt kahe käega: üks loeb, teine otsib järgmise rea algust. Käsiraamatu järgi on lugemine umbes kaks korda aeglasem kui tavakirja lugemine, sest loetakse täht-tähelt. Kirjutada saab mitmel viisil:

• Punktkirjamasinal on kuus klahvi, üks iga punkti jaoks, mida vajutatakse korraga.
• Tahvel ja tihvt. Punktid surutakse paberisse tagant, nii et kirjutatakse paremalt vasakule ja peegelpildis; lugemiseks pööratakse leht ümber.
• Arvuti punktkirjaprinteri või punktkirjakuvariga, mis näitab ekraani teksti üles- ja allaliikuvate punktidega.

Punktkiri Eestis

Eestis võeti punktkiri ametlikult kasutusele 1883. aastal Tallinna pimedate koolis. Tänapäeval eesti punktkirjas lühendeid ei kasutata: iga täht kirjutatakse välja. Ajaloost ja standardist loe artiklist punktkiri Eestis.

Korduma kippuvad küsimused

Kas punktkiri ja Braille kiri on sama asi?

Jah. Punktkiri on eestikeelne nimetus Braille kirjale, mis on saanud nime leiutaja järgi. Seda nimetatakse ka pimedate kirjaks.

Mitu punkti on ühel tähel?

Ühest viieni. A-l on üks punkt (⠁), y-l viis (⠽).

Kas nägija saab punktkirja õppida?

Saab. Silmadega õpitakse tähed üsna kiiresti selgeks; sõrmedega lugemine nõuab palju rohkem harjutamist. See on kasulik vanematele, õpetajatele ja kõigile, kes tahavad pimedat inimest toetada.

Kust saab laenata punktkirjas raamatuid?

Eesti Pimedate Raamatukogust Tallinnas. Alates 2023. aastast on see Eesti Rahvusraamatukogu osakond; sellel on oma helistuudio ja punktkirja trükikoda.