Louis Braille: kes leiutas pimedate kirja
Louis Braille oli prantsuse õpetaja, kes oli viiendast eluaastast pime ja kes leiutas punktkirja, mis tänapäeval kannab tema nime. Ta sündis 4. jaanuaril 1809 Coupvray külas Pariisi lähedal ja suri 6. jaanuaril 1852 Pariisis. Kuuspunkti mõtles ta välja veel Pariisi pimedate instituudi õpilasena, umbes viieteistaastasena, ja avaldas oma meetodi 1829. aastal.
Tema leiutis ei olnud esimene sõrmedega loetav kiri: selliseid katseid oli ka enne teda. Otsustav oli see, et pime inimene sai lõpuks ise kirjutada. Enne Braille'i leiutist suutis pime õpilane vaevaga lugeda seda, mida nägijad olid talle valmis teinud, kuid ise ei saanud ta midagi kirjutada. Seetõttu Braille kiri püsis ja teised süsteemid kadusid.
Lühidalt
- Sündis 4. jaanuaril 1809 Coupvrays, suri 6. jaanuaril 1852 Pariisis 43-aastasena.
- Kolmeaastasena vigastas ta oma isa sadulsepatöökojas silma; põletik levis teise silma ja umbes viieaastaselt jäi ta täiesti pimedaks.
- Kümneaastaselt hakkas ta käima Pariisi Kuninglikus pimedate noorte instituudis, kus loeti reljeefseid ladina tähti: neid sai lugeda, kuid mitte kirjutada.
- Ta lähtus Charles Barbier' punktkirjast — kuni 12 punkti märgi kohta — ja vähendas selle kuuele, sest kaksteist punkti ei mahu sõrmeotsa alla.
- Süsteemi mõtles ta välja umbes viieteistaastasena, avaldas selle 1829. aastal ja teine trükk ilmus 1837. aastal; noodikiri oli süsteemis algusest peale.
- Tema eluajal süsteemi ametlikult vastu ei võetud. Instituut keelas selle 1840. aastal koguni ära ja võttis kasutusele alles 1854. aastal.
- 1952. aastal viidi tema säilmed Pariisi Panteoni; käed jäid Coupvraysse.
Daatumid
| Sünd | 4. jaanuar 1809, Coupvray (Prantsusmaa) |
| Surm | 6. jaanuar 1852, Pariis, 43-aastasena |
| Surma põhjus | Tuberkuloos |
| Nägemise kaotus | Õnnetus kolmeaastasena, täielik pimedus umbes viieaastasena |
| Haridus | Kuninglik pimedate noorte instituut Pariisis, alates 1819 |
| Amet | Instituudi õpetaja, organist ja tšellist |
| Leiutis | Kompimisel tajutav kuuspunkt, 64 kombinatsiooni |
| Avaldamine | 1829, teine trükk 1837 |
| Ametlik tunnustus | 1854, kaks aastat pärast surma |
| Panteon | 1952, surma 100. aastapäeval |
Kuidas Louis Braille nägemise kaotas
Louis Braille hakkas nägemist kaotama pärast õnnetust kolmeaastasena, 1812. aastal, oma isa Simon-René Braille'i sadulsepatöökojas Coupvrays. Tööriistadega mängides vigastas ta silma naaskliga, terava tööriistaga naha augustamiseks. Haav põletikustus, põletik levis tervesse silma ja umbes viieaastaselt jäi poiss täiesti pimedaks. Nii kirjeldab seda Louis Braille'i muuseum Coupvrays, mis asub majas, kus ta sündis.
Allikad ei ole ühel meelel selles, kumb silm sai esimesena vigastada. Vaieldamatu on ainult järjekord: üks silm sai vigastada, teise hävitas põletik.
Mida pimedad enne punktkirja lugesid
Louis Braille astus 1819. aasta veebruaris kümneaastasena stipendiaadina Pariisi Kuninglikku pimedate noorte instituuti — kooli, mille Valentin Haüy oli 1785. aastal asutanud maailma esimese pimedate laste koolina. Seal loeti: Haüy meetod trükkis reljeefseid ladina tähti paksule paberile ja õpilane tundis sõrmega ära A või B kuju.
| Haüy meetodi piirang | Tagajärg |
|---|---|
| Ladina täht on silmale mõeldud ümar kuju | Sõrm tunneb selle ära aeglaselt ja vaevaga |
| Iga lehekülg tuli laduda ja trükkida | Raamatud olid kallid, suured ja rasked |
| Reljeefi jaoks oli vaja trükimasinat | Õpilane ise ei saanud midagi kirjutada |
Charles Barbier ja kaheteistkümne punktiga kiri
1821. aastal jõudis instituuti Charles Barbier de la Serre'i punktkiri. See ei jäljendanud tähe kuju, vaid pani paberisse surutud punktidega kirja häälikud: kuni kaksteist punkti märgi kohta, kahes kuuepunktilises veerus. Tahvli ja tihvtiga sai pime inimene kirjutada.
Kaheteistaastane Braille märkas kohe nõrka kohta: kaksteist punkti ei mahu sõrmeotsa alla. Märgi lugemiseks tuli sõrmega üle selle libistada ja punkte lugeda. Ja kuna kiri pani kirja häälikuid, polnud selles õigekirja, kirjavahemärke ega numbreid.
Sageli räägitakse, et Barbier leiutas oma süsteemi sõjaväekoodina, et käske saaks öösel ilma valguseta lugeda. Seda versiooni vaidlustab tänapäeval uurimus (Philippa Campsie), mille järgi Barbier mõtles selle pimedatele juba 1815. aasta tekstis. Me ei asu kummalegi poolele. Vaieldamatu on ainult arv: Barbier'l kuni kaksteist punkti, Braille'il kuus.
Kaheteistkümnest punktist kuueni
Louis Braille mõtles kuuspunkti välja umbes 1824. aastal, viieteistaastasena: kaks kolmepunktilist veergu, 64 kombinatsiooni koos tühja kuuspunktiga. Mõõdupuuks oli kompimine: kuuspunkt mahub tervenisti nimetissõrme otsa alla ja selle tunneb ära ühe puudutusega.
| Barbier' kiri | Braille'i kuuspunkt | |
|---|---|---|
| Punkte märgi kohta | Kuni 12, kaks veergu kuuega | Kuni 6, kaks veergu kolmega |
| Mida kirja paneb | Häälikuid | Tähti, numbreid, kirjavahemärke |
| Õigekiri | Võimatu | Võimalik |
| Sõrmega lugemine | Sõrm tuleb märgist üle libistada | Märk mahub sõrme alla |
Vanuse osas lähevad allikad lahku: enamik märgib 1824. aastat ja viitteist eluaastat, mõned 1825. aastat ja kuutteist; muuseum kirjeldab tööd kaheteistkümnendast kuueteistkümnenda eluaastani. Meie kirjutame „umbes viieteistaastasena“.
Mida ta avaldas
Braille avaldas oma meetodi 1829. aastal kahekümneaastasena. Prantsuskeelne pealkiri räägib sõnade, muusika ja kirikulaulu kirjutamisest punktidega: muusika oli süsteemis algusest peale. Braille mängis tšellot ja orelit ning oli Pariisi kirikutes organist.
1837. aasta teine trükk kinnistas süsteemi praegusel kujul: see loobus kriipsudest, mida esimene trükk veel punktidega segas, sest sõrme all lähevad kriips ja punkt segamini.
Miks süsteemi tema eluajal vastu ei võetud
Louis Braille'i eluajal süsteemi ametlikult ei tunnustatud ja koolis, kus see sündis, oli see koguni keelatud.
1840. aastal keelas instituudi uus direktor Pierre-Armand Dufau Braille kirja ära; õpilased kasutasid seda edasi salaja. 1844. aasta veebruaris, uue koolihoone avamisel, näitas direktori asetäitja Joseph Guadet avalikult punktkirjas lugemist ja kirjutamist ning süsteem tuli kooli tagasi. Ametlikult võeti see siiski vastu alles 1854. aastal, kaks aastat pärast seda, kui Braille 6. jaanuaril 1852 tuberkuloosi suri.
Panteon ja käed Coupvrays
Tema surma 100. aastapäeval, 1952. aastal, viidi Braille'i säilmed Pariisi Panteoni. Coupvray tahtis oma kuulsast pojast midagi endale jätta: tema käed jäid urnis sünnikülla hauda. See, mida Louis Braille muutis, on just midagi, mida tehakse kätega.
Punktkiri Eestis tänapäeval
Eestis nimetatakse Braille kirja punktkirjaks. Ametlikult võeti punktkiri kasutusele 1883. aastal Tallinna pimedate koolis. Reeglid on kirjas 2009. aasta Eesti punktkirjastandardis ja Tartu Emajõe Kooli „Eesti punktkirja käsiraamatus“. Loe lähemalt artiklist punktkiri Eestis.
Leiutaja nimi kirjutatakse punktkirjas nii: ⠠⠇⠕⠥⠊⠎⠀⠠⠃⠗⠁⠊⠇⠇⠑ — punkt 6 iga suurtähe ees. Kõik tähed leiad tabelist punktkiri.
Korduma kippuvad küsimused
Kui vana oli Louis Braille, kui ta oma kirja leiutas?
Umbes viisteist. Kõige sagedamini nimetatakse 1824. aastat; mõned allikad nimetavad 1825. aastat ja muuseum tema sünnimajas kirjeldab tööd kaheteistkümnendast kuueteistkümnenda eluaastani. Meetodi avaldas ta 1829. aastal kahekümneaastasena.
Miks Louis Braille pimedaks jäi?
Kolmeaastasena vigastas ta isa töökojas naaskliga silma. Põletik levis teise silma ja umbes viieaastaselt jäi ta täiesti pimedaks.
Kas Louis Braille kopeeris Charles Barbier' süsteemi?
Ei. Ta lähtus Barbier' mõttest kirjutada reljeefsete punktidega ja tunnistas seda avalikult. Kõik muu muutis ta: kuus punkti kaheteistkümne asemel, et kuuspunkt mahuks sõrme alla, ning häälikute asemel tähed, numbrid ja kirjavahemärgid.
Kuhu on Louis Braille maetud?
Pariisi Panteoni, alates 1952. aastast. Tema käed jäid kohalike elanike soovil Coupvraysse.
Millal on ülemaailmne punktkirja päev?
- jaanuaril, Louis Braille'i sünnipäeval. Selle kuulutas välja ÜRO Peaassamblee 2018. aastal ja seda tähistatakse alates 2019. aastast.